Pühapäev, 14. juuni 2009

Pildimaterjal Pranglil käigust.

Reis Pranglile leidis aset projekti "Eesti käsitöö - eile, täna, homme" raames. Reisi korraldajad olid Harjumaa 4 mtü-d, kes olid projektis partnerid. Projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Saarele sõidutas meid väike postipaat "Helge".
Et oma reisist ka üldsusele teada anda, kutsusime saarele kaasa ajakirjaniku. Artikkel meie reisist ilmus 5.juuni "Harju Ekspressis", kuid kahjuks avastasime selles kirjatükis ka eksitavat infot. Nimelt ei korraldanud seda reisi Kodukant Harjumaa, nagu artikkel väidab, vaid ikka meie oma projektiga. Kuna Marianne on Kodukandis tegev, siis seostatakse teda alatihti just selle organistasiooniga.
Marianne ja "Harju Ekspressi" ajakirjanik Ivo Vahter

Carmen ja Prangli rahvas ootasid meid.

Transport saare Rahvamajja - veoautode kastis.

Prangli Rahvamaja.

Carmenil oli uhke tunne juhatada meie külaskäik saarele sisse näitusega, mis koosnes käsitöödest, mis saare inimesed projekti käigus valmistasid. Ja tõesti, silm puhkas! Väga ilusad ja armasd tööd.

Carmen tutvustab käsitöönäitust.

Kalmistu, kuhu on maetud inimesed, kelle meretee lõppes 1941.a Prangli ja Keri rannikuvetes.

Kultuuriloolise väärtusega Laurentsiuse kabeli altar

Saare suurim kivi.


Saarel vonklevaid külavaheteid ääristavad kiviaiad.

AITÄH PRANGLI!




Teisipäev, 19. mai 2009

Sõidame saarele!

Projekti raames on meil kavas õppereis Prangli saarele.
See reis leiab aset neljapäeval, 28.mail. Päev algab piirkondades erinevatel kella-aegadel. Kuna Habaja on esimene koht, kus rahvas bussi peale võetakse, siis algab meie päev 9.30 ajal. Habajalt liigume Jürisse, siis Kiili ja sealt edasi sadamasse, et väikese praamiga üle mere saarele seilata.
Saarel ootab meid ees autoekskursioon ja koolitus, samuti saame süüa ja juua. Päev on pikk, tagasi jõuame umbes 21.00 ajal õhtul!


Niisiis SÕIDAME SAARELE - PRANGLI SAARELE -
NELJAPÄEVAL, 28.mail.

Pühapäev, 17. mai 2009

Värviline vill ja valge siid

Nii nagu ütleb pealkiri, tegime käsitööd täna kahe erineva materjaliga - villaga ja siidiga. Õigem oleks ikka öelda, et tutvusime ja saime aimu, mida kujutab endast viltimine ja siidimaali tegemine. Meie töötoas olid juhendajateks MTÜ "Alustame algusest" tublid naised - Avely Jaave ja Marianne Rosenfeld.
Alustasime viltimisega. Kui töövahendite, materjali ja raamatuga oli tutvus tehtud, siis tegime igaüks tagasihoidliku proovitöö, et kätt harjutada (fotode autor R.Rosar)

Mina tegin proovitööks mõnusa väikese palli. Töö alustamiseks valisin suvalise koguse villa, vormisin selle enam-vähem ümmarguseks ning asusin nõelaga torkima ehk siis palli tegema. Torkimine toimus parajalt paksu porolooni tüki peal, sest nõel tuli kogu aeg läbi villa ja nii ei vigasta lauapinda. Juhendaja selgitas, et alguses tuleb nõelaga torkida läbi villa ja hiljem juba torkida rohkem pinna peal, siis tuleb hästi tugev ja tihe pall. Kolm korda võite arvata, kas torkasin nõelaga sõrme ka? Aga loomulikult torkasin-ja nii valus oli, aga see käib asja juurde:)

Viltimine

Kui proovitööd valmis, siis hakkas igaüks tegema seda, mida aga ise soovis, võimalusi oli palju. Kes tegi lille, kes mobiilile kaelakoti, kes sünnipäevakingituse!

Annely valmistas paraja suurusega lille.

Uskumatu, aga seda kõike oli võimalik valmistada ainult nõela abil torkides! Väga põnev tehnika see viltimine. Ja kui ilusate värvitoonidega see vill oli!

Jätkasime siidimaaliga. Jällegi tutvusime töövahendite, materjali ja raamatutega. Võrreldes viltimisega, kus töövahendeid oli väga vähe, oli siidimaali tegemiseks vajalikku kraami kohe kuhjaga.

Värvid, pintslid, topsid, siid jne



Proovitöö - väike siidine taskurätik - on kinnitatud spetsiaalsete kinnitustega raamile. Kõigepealt niisutasime rätiku veega märjaks, siis hakkasime sinna värvi peale kandma. Igaüks kasutas just neid värve, mis silmale ja hingele meelepärane.

Siidirätik raamil



Kui proovitöö valmis, siis jätsime selle kuivama.


Rital proovitöö valmis. Annely kohe lõpetab.


Rita kuivatab fööniga oma rätikut. Ruth valmistab siidisalli.


Marianne näitab, kuidas sättida siidisall enne värvi pealekandmist.

Siidisalli võis kokku rullida või kokku lapata või nurkadest kokku voltida - just nii nagu keegi soovis. Kui see tehtud, siis võis hakata valima meelepäraseid värve, millega katta valge siid. Kui maalimisega ühel pool, siis jätsime oma siidisallid kuivama või kuivatasime fööniga- nii saab sall kiiremini kuivaks.

Rital siidsall valmis!

Ja nii need 4 tundi möödusid- tegutsedes möödub aeg kiiresti. Aitäh juhendajatele ja suur tänu käsitööhuvilistele, kes ei pidanud paljuks raisata oma väärtuslikku aega viltimsele ja siidimaali tegemisele!

Loomulikult on mõlema käsitöö juures mitmeid variante tehnikaid, kuid meie tutvusime täna kõige levinumatega. Kui sul tekkis huvi, siis loe lähemalt:

http://kasitoo.blogspot.com/2005/12/nelaga-viltimine.html

http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?t=313

http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?t=313

http://singingscarves.com/est/siidipesa.htm

Teisipäev, 12. mai 2009

Töötuba käsitööhuvilistele

Pühapäeval, 17.mail kell 12.00-16.00 Habaja Lasteaia saalis töötuba käsitööhuvilistele.
Seal saab õppida viltimist ja siidimaali tegemist.
Juhendajad on MTÜ-st "Alustame Algusest".

Osalustasu 100.- mis katab käsitööks vajaminevate vahendite kulu.
MTÜ Habaja Külade Selts a/a 221044354423, selgitusse "töötuba" ja oma nimi.

Reede, 8. mai 2009

Motivatsioonikoolitus Võtikmetsas

Kolmapäeva õhtul kell 17.00 kogunesid projekti partnerid Kõue valda, Võtikmetsa puhkemajja, et osaleda ühisel koolitusel ja jagada muljeid seni toimunud käsitöökursuste kohta.
Tutvumisringis saadi teada, kes kust pärit, kes kelle naaber, mis käsitööd harrastatakse jne jne.
(fotode autor R.Rosar)





Tutvumisring

Siis kuulasime dr. Riina Raudsiku ettekannet stressi füsioloogist ja psühhosomaatilistest haigustest. Ettekande käigus saadi teada, kuidas reageerib aju stressile, kuidas vastab keha stressile ja mis haigused siis tekivad kui stress on suur. Samuti saadi ülevaade sellest, missuguseid signaale väljastab organism kroonilise stressi tagajärjel. Dr.Raudsik jagas ka nõu, kuidas kroonilise stressi vastu võidelda ilma ravimiteta.

Kui loeng kuulatud, siis alustati filmi vaatamist koos kohvi ja magusate suupistetega. Film, mida vaadati haakus väga hästi loengu teemaga, sest inimese mõtetel on tohutu jõud.

Natuke lähemalt filmist. Linateose inglise keelne pealkiri kõlab nii - "What the bleep? Do we k(now)?" ja seda saab YouTube`st ka tsekkida. WTBDWK!? on läbi aegade väga edukas dokumetaalfilm, mida on näidatud 30 riigis. Peaosas on kurt-tumm Marlee Matlin ja 14 teadlast. Filmi jooksul püütakse leida seoseid inimese teadusliku ja hingelise olemuse vahel. See ei ole lihtlabane mängufilm, vaid film, mis paneb inimesed mõtlema. Mujal maailmas on tänu sellele filmile tekkinud Bleep study groups ehk vestlusgrupid. Seda sellepärast, et pärast filmi vaatamist on inimestel tekkinud soov rääkida sellest, mida filmis nähti.

Uudiseid Kiilist

Anna-Maria kirjutab:

KÜSKi projekti raames Taga-Nabala külaseltsi poolt Kiili rahvamaja ruumides korraldatud vitraažikursused toimusid 27.-28. märtsil ja 3.-4.aprillil. Töö toimus neljal päeval kahepäevaliste töötubadena. Osavõtjaid oli 20 ja valmisid erinevas mõõdus tööd tsinkraamis vitraažidest miniatuursete klaashelmestest eheteni välja. Igaüks sai valida endale sobiva kavandi, leides selle juba valmis kavandite hulgast või kujundades endale ise.




Anna-Maria juhendas Kiilis klaasvitraazi kursuseid

Esmaspäev, 4. mai 2009

Uudised Jüri alevikust

Marianne kirjutab Jüris toimunud käsitöökursuste kohta:

Projekti kestuse ajal on Jüri alevikus läbi viidud siidimaali- ja nahkehistöö töötoad 4 korral ning kangastelgedel kudumise abc kursus 4 päeval. Arvestades Jüris elavat inimeste rohkust, oli väga üllatav, et osalejate arv jäi nii tagasihoidlikuks. Ju siis on Jüri alevik muutunud tõeliseks „magalaks”, kust inimesed hommikul vara ruttavad tööle ja õhtul.... tegeletakse kindasti oma huvidega, kuid paraku ei kuulu selle hulka ühiskäsitöö tegemine. Või ei osanud meie õiges kohas ja õigel ajal teha reklaami. Sest ei toonud rahvast kokku reklaamlehtede paigaldamine kaupluste seintele, raamatukokku ega levitamine külavanemate listi kaudu.

Aga igas olukorras on ju väljapääs ja see tuleb leida. Meie saime lõpuks oma „nupukese” avaldada „Rae Sõnumites” ja pärast seda hakkas tulema positiivset tagasisidet. Tundub, et Rae vallas tervikuna on käsitöö tegijaid ikka rohkem, kui algselt Jüri alevikust välja paistis.

Töötoad siiski õnnestusid, sest kohaletulijad jäid väga rahule ning valmisid ilusad tööd, mida näitame kõigile 31. mail peetaval Harju külade Maapäeval toimuval näitusel.

Siidimaali õppimine


Nahkehistöö



Käepaelad

Restauraatorite päev Pranglil

24-25 aprill korraldas MTÜ Prangli Saare Talurahvamuuseumi Selts Prangli Rahvamajas puitesemete restaureerimise koolituse - "Restauraatorite päev Prangli saarel".
Koolitusel osales üllatavalt palju osavõtjaid 20 inimest, nendest enamuses olid tublid Prangli saare naised, kes kõik olid koolituse tarvis kodunt kaasa toonud mitmesuguseid erinevaid ja väga huvitava ajalooga mööbliesemeid, mis koos kogenud koolitajate abiga ka kohapeal kahe päeva jooksul korda tehti.

Koolitust juhendas Tsunftijänes OÜ - antiikmööbli restaureerimise ja vanavara galerii 4 spetsialisti, juhatajad Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Mati Raal ja Tiina Raal koos kahe juhendajaga (fotode autor C.Ott)
Mati Raal selgitab teooriat.

Kursusel läbiti esmalt teoreetiline osa, kus tutvustati erinevate puitude määramist, kahjustuste ja vigastuste äratundmist, viimistlusviise, puidu hooldamisviise jne. Järgnes praktika, kus esmalt määrati igale restaureeritavale esemele tööplaan ning peale seda alustati praktilise tööga.

Ilm soosis meid - töötuba laienes rahvamaja terrassile.

Tegelikult oli huvilisi koolitusele ka mandrilt, aga kuna kursus toimus kahel päeval siis, pidid huvilised arvestama majutusega saarel ning Prangli ja mandri vahelise transpordiga, mis sai aga ilmselt paljudele huvilistele takistuseks:(


Prangli Rahvamaja ukse restaureerimine Endel Klaamase poolt on täies hoos

Koolituse lõppedes väljastas koolituse läbiviija Tsunftijänes OÜ ka osavõtjatele tunnistused.
Antud restaureerimise koolitust käis jäädvustamas ka võttegrupp saatest " Sõida maale", kes jäädvustasid peale antud koolituse ka üldist Prangli saare elu-olu. Saade oli ETV eetris laupäeval, 2. mail kell 10.00 ja kordussaade esmaspäeval, 4. mail kell 11.45

Õpilased, õpetajatega ja kenad restaureeritud esemed

Kuid kindlasti on plaanis antud koolitusele teha veel tulevikus jätkukoolitus või avada Prangli saarel restaureerimise töötuba, kus saare elanikud saavad omandatud oskusi veelgi täiendada!



Uudised Prangli saarelt

Kuna siiani on see ajaveeb kajastanud palju infot Habaja piirkonnas toimuva kohta, siis nüüd on mul hea meel panna üles infot Prangli saarelt.

Ja Carmen kirjutab sellest, kuidas saarel lapitehnika kursus toimus:
Prangli saarel toimus 19-20 märts projekti „ Eesti käsitöö – eile, täna , homme raames“ Esimene koolitus, mille nimi oli „ Lapitehnika – eile, täna , homme“. Koolitusel osales 18 tublit Prangli saare naist .
Koolitusel võeti läbi mitmeid einevaid lapitehnika võtteid ning lõputööks oli lapiteki kokkupanek, mille käigus kursusel osalejatel valmisid väikesed lapitehnikas toolikatted.
Koolituse juhendaja oli eesti tuntud tekstiilikunstnik ja OÜ Ene Pars Disain juhataja
Ene Pars, kes väga arusaadavalt ja huvitavalt kirjeldas ja õpetas lapitehika olemust ja võtteid.
Peale antud koolitust, on lapiteki pisik haaranud Prangli saare elanikke selliselt, et juba üle kuu aja peale antud koolitust käivad saare naised koos ja valmistavad väga huvitavaid ja kauneid esemeid lapitehikas.
Oleme veendunud, et antud koolitus annab Prangli saare käsitöö valmistajatele suuremat motivatsiooni edaspidi oma valmistatud töid ka turustada ja seeläbi ka elatist teenida . Tulevikus on plaanis Prangli saarel lapitehnika koolituste seeriaga ka edaspidi jätkata ning tuua saarele huvitavaid ja mitmekülgseid antud teema koolituse juhendajaid.

Neljapäev, 30. aprill 2009

Koolitus Habaja piirkonnas

Projekti 4 partnerit korraldavad ühise koolituse Habaja kandis Võtikmetsa talus. Ühiselt otsustati, et vahelduseks käsitööle võiks ka natuke lõõgastuda: tuttavaks saada, jagada kogemusi käsitöö vallast, kuulata dr.R.Raudsiku loengut sellest, kuidas vältida stressi ja pingeid ning vaadata filmi, mis haakub loengu teemaga.

Lepatriinud maalitud

Habajal toimus laupäeval 25. aprillil käsitöökursus lastele. Lapsi tuli kursustele kaugemaltki kui Habaja piirkond - isegi Tallinn oli esindatud! Ja õnneks oli ilm nii ilus, et lapsed said lepatriinusid värvida õues (fotode autor R.Rosar)

Reelika maalitud lepatriinud

Kivide maalimine on täies hoos

Mõni laps värvis kivi esmakordselt, aga "mina olen ennegi lepatriinusid värvinud!" teatas üks sümpaatne noormees. Küsimuse peale, et kus siis? vastas ta, et loomulikult lasteaias:)

Emmed aitavad lastel maalida

Väike Robert toimetas pintsli ja värvidega isesisvalt ja suure mõnuga:)

Robert Uustalu

Kui esimesed lepatriinud valmima hakkasid, korraldati laste töödest näitus. Lapsed valisid oma lepatriinule puulehe või lilleõie, siis asetati need murule, nimi kirjutati juurde ja nii näitus valmis saigi. Kui lapsed soovisid maalida rohkem kui ühe lepatriinu, siis see võimalus oli ja lapsed seda ka kasutasid!


Sirje toimetab koos lastega, et näitus igati kena tuleks

Suurepärased maalitud lepatriinud

Lapsed said käsitöökursusel osalemise eest tunnistuse, mille andis välja Habaja Külade Selts. Ja loomulikult söödi ka kommi, sest mis üritus see ilma kommideta ikka on!

Projektijuhina tänan Reelikat, Sirjet, Annelyt, kes aitasid tänast üritust läbi viia. Aitäh kõikidele lastele ja lastevanematele.

Ühispilt

Pühapäev, 19. aprill 2009

Lepatriinude maalimine kivile


Projekti "Eesti käsitöö - eile, täna, homme" raames korraldatakse lastele maalimiskursus.

Näitus Habaja raamatukogus




Habaja küla raamatukogus on avatud klaasvitraazide näitus, mida saab külastada kuni 30.aprillini.
Näitusel on väljapanek töödest, mis valmisid projekti "Eesti käsitöö - eile, täna, homme" raames korraldatud klaasvitraazi kursusel.

Kolmapäev, 15. aprill 2009

ISE ILU TEGIJA...

Klaasvitraazi kursused Habaja piirkonnas on lõppenud ja mul on hea meel jagada kogemusi. Alustan algusest. Kursus toimus Võtikmetsa talus Annely Tisleri juhendamisel, tal oli abiline Reelika Karu-tänu kellele Annely ise kunagi seda tehnikat õppima läks. Esimesel koolituspäeval tutvusime klaasvitraazi tegemise põhitõdedega, töövahenditega ja valmistasime proovitöö - väikesed klaasist südamed. Saime teada, et selline klaasvitraazitöö kannab nimetust tiffany vitraaz (fotode autor R.Rosar)



Kursuse juhendaja Annely tutvustab tehnikat - klaasvitraazi tegemist

Kõige huvitavam oli muidugi kõike ise proovida, sest töövahendid olid sellised, mida me enamus nägime esmakordselt! Reelika kordas meile kogu aeg, et klaasi ei tohi karta, aga no küll oli ikka tegu, et klaasiga "sina peale saada"! Esimesel päeval pidime välja valima oma põhitöö kavandi. Sellega läks päris kaua aega, sest keegi ei osanud oma võimeid eriti hinnata. Siin tulid appi juhendajad, kes jagasid hüva nõu.

Meie esimesed töövõtted - klaasi lõikamine. Esialgu kasutasime niiöelda odavat klaasi ehk tavalist klaasi. Hiljem juba saime kätt proovida ilusal värvilisel klaasil. Lihvimismasina abiga saavutas klaas just sellise kuju nagu sooviti!



Töövõtted: klaasi lõikamine ja lihvimine

Järgmisel koolituspäeval hakkasime usinasti tegelema välja valitud kavandiga: lõikasime klaasist välja, lihvisime, siis panime teibi peale. Teipimine oli päris aeganõudev töö!


Stella teibib oma tööd

Ja kui teip oli pandud, siis jootekolbid kätte ning tinutama! Tinutamine kuuma jootekolbiga ei olnud töö "kergete killast", käsi värises ja tuba oli kärsahaisu täis! Aga ilu nõuab ohvreid-nii valmisid klaasvitraazi tööd.



Tinutamine


Kõik kursusel osalejad said tunnistuse, mille andis välja MTÜ Habaja Külade Selts.

Pidulik hetk - Rita Männisalu saab tunnistuse kursuse läbimise eest.

Kursuse ajal vesteldes, tekkis soov osaleda veel käsitööalastel koolitustel, näiteks võiks õppida siidimaali tegemist ja süstikpitsi heegeldamist. Mõtteid ja soove oli, nii et vaja uus projekt kirjutada....:)
Suur tänu Annelyle ja Reelikale klaasvitraazi kursuse juhendamise eest.

Aitäh ka kõikidele kursusel osalejatele.

Sirje Kautsaar oma tööga.