pühapäev, 25. jaanuar 2009
Raha paneb rattad käima....
Selle projekti üldmaksumus on 417 678 EEK, sellest KÜSK-ist 368 778 EEK. See summa jaotub nelja partneri vahel ära. Iga selts saab projekti raames 10 000 EEK-i eest soetada põhivara, mis aitab seda projekti läbi viia. Iga külaselts osaleb ka omaosalusena väikese rahasummaga. Põhiliselt tulevad need rahad inimestelt, kes tulevad koolitustele ja maksavad osalustasu.
Projektist lähemalt.
Projekti eesmärk: Tuua Harjumaa saarte elanikud mandri külaseltside tegevuste juurde ja samas anda mandriinimestele võimalus tutvuda eluga meie väikesaartel.
Tihendada käsitöö-ja kultuurialaseid sidemeid Eestimaa erinevates piirkondades ja koos leida väljundeid tutvustamaks tulevikus eesti maarahva käsitööd väljaspool Eestit.
Õpetada inimestele nägema võimalusi, et käsitööd tehes ja turustades saab luua sellest endale elatusvahendi.
Projekti partnerid on Harjumaa erinevates piirkondades ja hõlmavad suhteliselt suurt ala. (Kõue vallas 10 küla, Kiili vallas 5 küla, Rae valla keskus, Prangli saar) Me arvame, et on olemas potentsiaalsed võimalused käsitööhuviliste külaseltside ja inimeste võrgustiku tekkimiseks, kes meie tegevuses kaasa lööks.
Olulisemad tegevused: Kaardistada külaseltside ja käsitööhuviliste võrgustik, kes tegelevad aktiivselt käsitööga.
Luua initsiatiivgrupp, kes oleks huvitatud tulevikus eesti maaelu kultuuripärandi tutvustamisest teistele hõimurahvastale (eelkõige Soome ja Ungarisse).
Korraldada ühiskoolitusi-üritusi, õpperingreis Pranglile ja käsitöölaat.
Projektiga tahame saavutada, et käsitööhuvilised, kes teevad oma külades vägagi unikaalseid käsitööesemeid, aga ei oska leida kontakte ja koostöövõimalusi ning turgu oma toodetele, tunneksid, et neid ei ole jäetud üksi.
Tihendada käsitöö-ja kultuurialaseid sidemeid Eestimaa erinevates piirkondades ja koos leida väljundeid tutvustamaks tulevikus eesti maarahva käsitööd väljaspool Eestit.
Õpetada inimestele nägema võimalusi, et käsitööd tehes ja turustades saab luua sellest endale elatusvahendi.
Projekti partnerid on Harjumaa erinevates piirkondades ja hõlmavad suhteliselt suurt ala. (Kõue vallas 10 küla, Kiili vallas 5 küla, Rae valla keskus, Prangli saar) Me arvame, et on olemas potentsiaalsed võimalused käsitööhuviliste külaseltside ja inimeste võrgustiku tekkimiseks, kes meie tegevuses kaasa lööks.
Olulisemad tegevused: Kaardistada külaseltside ja käsitööhuviliste võrgustik, kes tegelevad aktiivselt käsitööga.
Luua initsiatiivgrupp, kes oleks huvitatud tulevikus eesti maaelu kultuuripärandi tutvustamisest teistele hõimurahvastale (eelkõige Soome ja Ungarisse).
Korraldada ühiskoolitusi-üritusi, õpperingreis Pranglile ja käsitöölaat.
Projektiga tahame saavutada, et käsitööhuvilised, kes teevad oma külades vägagi unikaalseid käsitööesemeid, aga ei oska leida kontakte ja koostöövõimalusi ning turgu oma toodetele, tunneksid, et neid ei ole jäetud üksi.
Ala eesmärgid (s.o tulemused mida soovitakse saavutada projekti lõpuks)
-Kaardistatud külaseltside võrgustik, kes tegelevad aktiivselt käsitööga.
-Loodud 5-10-liikmeline initsiatiivgrupp, kes on huvitatud eesti maaelu kultuuripärandi tutvustamisest teistele hõimurahvastale.
-Loodud ühine koduleht või blogi, kus kajastame oma sündmusi.
-Projekti jooksul viime igas piirkonnas, s.t. neljas, läbi kaks käsitööalast koolitust.
-On loodud tihedad sidemed Harjumaa mandri ja saare vaheliste kodanikeühenduste vahel, edaspidisteks koostöö võimaluste loomiseks mitmesugustes erinevates valdkondades.
-On teadvustatud Harjumaa kodanikeühendustele elu võimalikkusest väga erinevates elukeskkondades.
-On loodud diskussioon saare ja mandri kodanikeühenduste vahel kodanike kohandumisest, erinevates keskkondades.( nt. saarelt mandrile õppima siirduvad õpilased, kes on terve elu saarel elanud jne.)
-On loodud projekti partnerite poolt ühine käsitööhuviliste initsiatiivgrupp, mis aitab edaspidi Harjumaa mandri ja saarte vahelist koostööd jätkusuutlikuna hoida.
-Läbiviidud on käsitöölaat.
-Projekti lõpuürituseks on korraldatud 1-päevane õppereis Prangli saarele.
Tänasel päeval sisuliselt puudub arvestatav koostöö Harjumaa mandri ja Prangli saare vaheliste avalike kodanikeühenduste vahel, mis aitaks mõista ja koostööd arendada väga lähestikku paiknevate, kuid samas väga erinevate traditsioonide ja kultuuritaustaga inimesi.
Teadaolevalt puudub käsitööhuvilisi maainimesi ühendav võrgustik. Paljud teevad väga unikaalset käsitööd, mis võiks olla maainimestel ka elatusallikaks, kuid kõik ei oska leida väljundit turule. Võrgustikul on lihtsam seda väljundit leida ja oma liikmeid kaitsta “ärihaide” eest, keda ei huvita kultuuripärandi säilitamine, vaid ainult majandusliku kasu saamine.
Paljud käsitööhuvilised ei olegi veel suutnud endale MTÜ-d luua ega teagi selle vajalikkusest ning tegutsemisvõimalustest ning ka rahastusvõimalustest. Oma projektiga püüame neile need teadmised anda.
-Kaardistatud külaseltside võrgustik, kes tegelevad aktiivselt käsitööga.
-Loodud 5-10-liikmeline initsiatiivgrupp, kes on huvitatud eesti maaelu kultuuripärandi tutvustamisest teistele hõimurahvastale.
-Loodud ühine koduleht või blogi, kus kajastame oma sündmusi.
-Projekti jooksul viime igas piirkonnas, s.t. neljas, läbi kaks käsitööalast koolitust.
-On loodud tihedad sidemed Harjumaa mandri ja saare vaheliste kodanikeühenduste vahel, edaspidisteks koostöö võimaluste loomiseks mitmesugustes erinevates valdkondades.
-On teadvustatud Harjumaa kodanikeühendustele elu võimalikkusest väga erinevates elukeskkondades.
-On loodud diskussioon saare ja mandri kodanikeühenduste vahel kodanike kohandumisest, erinevates keskkondades.( nt. saarelt mandrile õppima siirduvad õpilased, kes on terve elu saarel elanud jne.)
-On loodud projekti partnerite poolt ühine käsitööhuviliste initsiatiivgrupp, mis aitab edaspidi Harjumaa mandri ja saarte vahelist koostööd jätkusuutlikuna hoida.
-Läbiviidud on käsitöölaat.
-Projekti lõpuürituseks on korraldatud 1-päevane õppereis Prangli saarele.
Tänasel päeval sisuliselt puudub arvestatav koostöö Harjumaa mandri ja Prangli saare vaheliste avalike kodanikeühenduste vahel, mis aitaks mõista ja koostööd arendada väga lähestikku paiknevate, kuid samas väga erinevate traditsioonide ja kultuuritaustaga inimesi.
Teadaolevalt puudub käsitööhuvilisi maainimesi ühendav võrgustik. Paljud teevad väga unikaalset käsitööd, mis võiks olla maainimestel ka elatusallikaks, kuid kõik ei oska leida väljundit turule. Võrgustikul on lihtsam seda väljundit leida ja oma liikmeid kaitsta “ärihaide” eest, keda ei huvita kultuuripärandi säilitamine, vaid ainult majandusliku kasu saamine.
Paljud käsitööhuvilised ei olegi veel suutnud endale MTÜ-d luua ega teagi selle vajalikkusest ning tegutsemisvõimalustest ning ka rahastusvõimalustest. Oma projektiga püüame neile need teadmised anda.
Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Algul ei saa vedama, siis ei saa pidama.
Nelja külaseltsi koostöö sai alguse sellest, et Mariannel oli KÜSK-iga kogemusi, ta on juba sinna projekti kirjutanud. Ja nii siis läkski, et Mariannel idanes peas mõte ning ta otsis partnereid, kellega koos projekti tegema hakata. Kui partnerid olid leitud, käed löödud, siis hakkasime mõtlema, mis võiks olla projekti läbiv teema. Mõtlemise tulemusena sündiski idee kirjutada käsitööalane projekt. Miks? Sest käsitööhuvilisi on igas piirkonnas.
Ega meil see algus nii lilleline polnudki, raske on leida aega, mis kõigile sobiks, et kokku saada. Alguses vahetasime mõtteid ja ideid e-maili teel. Aga aeg läks ja tähtaeg oli kogu aeg kukil! Lõpuks istusime kõik neljakesi kokku ja terve päev möödus projekti kirjutamise tähe all! Siis allkirjad alla ja projekt läks teele KÜSK-i peakontori poole. Jäime ootele! Ja siis see jaatav vastus tuligi. Ja see vastus tähendab seda, et tuleb hakata tööle-kõik püstitatud eesmärgid peab ellu viima. Meil on olnud juba esimene koosolek, kus Marianne koolitas meid projekti dokumentatsiooni osas ning panime paika tegevuskava. Nüüd pole muu kui iga külaselts hakkab oma piirkonnas tegevusi läbi viima! Jõude tööle!
Ega meil see algus nii lilleline polnudki, raske on leida aega, mis kõigile sobiks, et kokku saada. Alguses vahetasime mõtteid ja ideid e-maili teel. Aga aeg läks ja tähtaeg oli kogu aeg kukil! Lõpuks istusime kõik neljakesi kokku ja terve päev möödus projekti kirjutamise tähe all! Siis allkirjad alla ja projekt läks teele KÜSK-i peakontori poole. Jäime ootele! Ja siis see jaatav vastus tuligi. Ja see vastus tähendab seda, et tuleb hakata tööle-kõik püstitatud eesmärgid peab ellu viima. Meil on olnud juba esimene koosolek, kus Marianne koolitas meid projekti dokumentatsiooni osas ning panime paika tegevuskava. Nüüd pole muu kui iga külaselts hakkab oma piirkonnas tegevusi läbi viima! Jõude tööle!
KÜSK-i kohta loe lähemalt siit http://www.kysk.ee
Saame tuttavaks!
MTÜ HABAJA KÜLADE SELTS
„Habaja Piirkonna Külaarendamise Selts" alustas oma ametlikku tegevust 2005. aasta aprillis. Aasta varem tegutses külaaktiiv. Oma ettevõtmistega on suurt tähelepanu pööratud kohaliku elanikkonna ühistegevuse aktiviseerimisele ja külade elu parendamisele. On läbi viidud mitmed küla talgud, et ümbritsev keskkond oleks korrastatud.Kodukandipäeva raames paigaldati Habaja küla kirjalikku esmamainimist tähistav kivi, valmis ajaleht „Habaja 585“ ja fotomaterjal, ettevõtmisi on kajastatud ka ajalehes „KõueKuulutaja“. Mittetulundusühing muutis oma nime 2007.aastal – Habaja Külade Selts.Selts on korraldanud tunnusüritusena aasta suurimat pidu – Habaja küla jaanituld. Selts teeb koostööd valla teiste huvigruppidega – Habaja Rahvasprodiklubi (RSK), Habaja Avatud Noortekeskusega ja Habaja piirkonna eakatelubiga „Hõbejuus“ . Eestvedaja RIINA ROSAR
PRANGLI SAARE TALURAHVAMUUSEMI SELTS
Asutatud 2006.aastal. Põhitegevuseks on olnud Prangli saare muuseumi ehitus, sellega seoses muuseumi eksponaatide soetamised ja muuseumi ehitustööd. Püüame oma vabatahtlikul initsiatiivil ja omafinantseeringust pidevalt kohalikke elanikke teavitada ja abistada vanade Prangli saare hoonete renoveerimisel ja taastamistöödel. Teeme tihedalt koostööd Prangli saarte külade Ühinguga, SA Viimsi muuseumid, kellega koos koostame raamatut Aksi saarest ehk väike-Pranglist. Prangli saare muuseum on registreeritud ka riiklikus muuseumite registris.Korraldame õppepäevi, ekskursioone jm. sõite Aksi ja Keri saarele, kuhu regulaarset laevaühendust pole. Teeme sõite oma kaatriga, mis mahutab 7 inimest. Korraldame kõigile huvilistele ekskursioone ja matkasid saarel. Eestvedaja CARMEN OTT.
TAGA-NABALA KÜLADE SELTS
Loodud 23. juulil 2004. aastal. On korraldatud kokkusaamisi külade elanikele Paekna palvemajas, toimunud on ühised jaanipäevad ja vastlapäevad. Külades tegutseb juba kauemat aega kunstiring lastele, mis käib koos 2 korda nädalas. Täiskasvanud võtavad osa tantsu- ja näiteringist. Traditsiooniline üritus meie küladel on oma tantsupidu, mis 2009. aastal toimub juba 5.-ndat korda. Eestvedaja MILVI RAUDLAM.
VABAAJAKESKUS "VANAD JA NOORED"
Loodi 2006.a. 1.veebruaril eesmärgiga luua koolituskeskus nii lastele, nooretele kui täiskasvanutele, kes otsivad oma elus uusi väljakutseid, tahavad tundma õppida iseennast, on valmis loovalt tegutsema ning alati on avatud elukestvale õppele. Üheks põhieesmärgiks on eesti käsitöö elustamine, kooskäimiseks vastavate ruumide sisustamine ja käsitöö arendamine kui elatusvahend ja kultuurinähtus. Eestvedaja MARIANNE ROSENFELD.
„Habaja Piirkonna Külaarendamise Selts" alustas oma ametlikku tegevust 2005. aasta aprillis. Aasta varem tegutses külaaktiiv. Oma ettevõtmistega on suurt tähelepanu pööratud kohaliku elanikkonna ühistegevuse aktiviseerimisele ja külade elu parendamisele. On läbi viidud mitmed küla talgud, et ümbritsev keskkond oleks korrastatud.Kodukandipäeva raames paigaldati Habaja küla kirjalikku esmamainimist tähistav kivi, valmis ajaleht „Habaja 585“ ja fotomaterjal, ettevõtmisi on kajastatud ka ajalehes „KõueKuulutaja“. Mittetulundusühing muutis oma nime 2007.aastal – Habaja Külade Selts.Selts on korraldanud tunnusüritusena aasta suurimat pidu – Habaja küla jaanituld. Selts teeb koostööd valla teiste huvigruppidega – Habaja Rahvasprodiklubi (RSK), Habaja Avatud Noortekeskusega ja Habaja piirkonna eakatelubiga „Hõbejuus“ . Eestvedaja RIINA ROSAR
PRANGLI SAARE TALURAHVAMUUSEMI SELTS
Asutatud 2006.aastal. Põhitegevuseks on olnud Prangli saare muuseumi ehitus, sellega seoses muuseumi eksponaatide soetamised ja muuseumi ehitustööd. Püüame oma vabatahtlikul initsiatiivil ja omafinantseeringust pidevalt kohalikke elanikke teavitada ja abistada vanade Prangli saare hoonete renoveerimisel ja taastamistöödel. Teeme tihedalt koostööd Prangli saarte külade Ühinguga, SA Viimsi muuseumid, kellega koos koostame raamatut Aksi saarest ehk väike-Pranglist. Prangli saare muuseum on registreeritud ka riiklikus muuseumite registris.Korraldame õppepäevi, ekskursioone jm. sõite Aksi ja Keri saarele, kuhu regulaarset laevaühendust pole. Teeme sõite oma kaatriga, mis mahutab 7 inimest. Korraldame kõigile huvilistele ekskursioone ja matkasid saarel. Eestvedaja CARMEN OTT.
TAGA-NABALA KÜLADE SELTS
Loodud 23. juulil 2004. aastal. On korraldatud kokkusaamisi külade elanikele Paekna palvemajas, toimunud on ühised jaanipäevad ja vastlapäevad. Külades tegutseb juba kauemat aega kunstiring lastele, mis käib koos 2 korda nädalas. Täiskasvanud võtavad osa tantsu- ja näiteringist. Traditsiooniline üritus meie küladel on oma tantsupidu, mis 2009. aastal toimub juba 5.-ndat korda. Eestvedaja MILVI RAUDLAM.
VABAAJAKESKUS "VANAD JA NOORED"
Loodi 2006.a. 1.veebruaril eesmärgiga luua koolituskeskus nii lastele, nooretele kui täiskasvanutele, kes otsivad oma elus uusi väljakutseid, tahavad tundma õppida iseennast, on valmis loovalt tegutsema ning alati on avatud elukestvale õppele. Üheks põhieesmärgiks on eesti käsitöö elustamine, kooskäimiseks vastavate ruumide sisustamine ja käsitöö arendamine kui elatusvahend ja kultuurinähtus. Eestvedaja MARIANNE ROSENFELD.
Tellimine:
Postitused (Atom)
